Hallhüljes
(Halichoerus grypus Farb.)
Vilsandi Rahvuspargi akvatoorium on üks parimaid kohti, hüljeste vaatluseks ning koos hüljestega sukeldumiseks. Nähtavus vee all võib siin olla heal päeval kuni 10 m.
Kuna hülgeid võib enamasti kohata just madalamas vees (4-5 m), seega unustamatu elamuse saamiseks ei ole ilmtingimata vajalik pikaajaline sukeldumiskogemus. Seetõttu on sukeldumine hüljestega sobilik ka algajatele.
Olgugi, et hülgeid võib vee all kohata ka lihtsalt snorgeldades, siis parim viis nende tähelepanu võita on ujuda aeglaselt või lebada rahulikult merepõhjas ning vältida äkilisi liigutusi, mis võiksid hülgeid hirmutada. Kuna hülged on uudishimuliku iseloomuga, tulevad nad üldjuhul ise teiega tutvuma.
Täiskasvanud hallhülge isasloomad võivad kasvada 2,5 - 3 m pikkusteks ning võivad kaaluda kuni 315 kg. Emasloomad on tavaliselt väiksemad, kasvades 1,6-2 m pikkusteks ning kaaludes kuni 250 kg. Tõenäoliselt kohtute just noorte hüljestega, kes on uudishimulikud ning mängulised.
Kuna tegemist on loodusega siis võib heal päeval silmata sadu hülgeid, kuid mõnel teisel päeval võib kohata vaid üksikud hülged.
Elamus, mida kogete kohtudes hüljestega, on raske sõnadesse panna. Hallhülged liiguvad vee all uskumatult graatsiliselt, nad praktiliselt liuglevad vees ning nende manööverdusvõime on hämmastav.
Mõned faktid hallhüljeste kohta.
| Kehamõõtmed |
Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5 - 3 m ning emasloomade 1,6 - 2 m. |
| Kehamass |
Täiskasvanud isaslooma kaal jääb vahemikku 250...315 kg ja emasloomal 180...250 kg. |
| Levik Eestis ja maailmas |
Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. |
| Arvukus Eestis |
Kogu läänemere asurkonnast mis on u. 10 000, elab eesti vetes u. 2000 looma. Arvukus on suurenemas. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaigaks on enamasti avamere saarte ja laidude ümbrus. Suhteliselt paikse eluviisiga üksikud jahimehed, kuigi võivad rännata sigimispaikadest sadade kilomeetrite kaugusele. |
| Toitumine |
Toiduks on peamiselt kalad - tursk, lest, lõhilased, heeringalised. Sööb lisaks ka veeselgrootuid ning taimi. Täiskasvanud hülged tarbivad u. 7-10 kg kala. Täiskasvanud hallhüljes on võimeline olema vee all kuni 40 minutit ja sukelduma kuni 100 m sügavusele.
Suured silmad on kohastunud nägema ka tumedas vees. Hüljestel puuduvad väliskõrvad, ent sisemine kuuldeaparaat on väga tundlik ning abiks toidu otsimisel. Küttimise ajal kasutavad hülged teatud tüüpi kajaloodi. Saagi jahtimise ajal on nina ja vurrud ujuva saagi tekitatud veeliikumise suhtes ülitundlikud. |
| Sigimine |
Suguküpsus saavutatakse: isastel 6-10 aastaselt, emastel 5-6 aastaselt. Innaaeg on varakevadel, vahetult peale poegimist. Isasloomad omavad sellel ajal kuni 7 emasloomaga haaremeid. Poegimisaeg jääb Läänemere piirkonnas märtsi, Suurbritannia ja Norra rannikul septembrisse. |
| Areng |
Tiinus kestab aasta. Pojad (tavaliselt üks) sünnivad veebruari lõpus – märtsis merejääle. Viletsate jääolude korral sobivatele saartele, laidudele nt. Laevarahu, Innarahu jt. Hülgepiim on lehmapiimast 15-20 korda rasvasem ning sisaldab 3 korda enam valku. Kolmanda elunädala lõpus kaalub noor hüljes 10 asemel juba 50-60 kilo st. paar kilo päevas. Kolmanda nädala lõpus, kui valge beebikarv on maha heidetud ning piisav rasvakiht naha alla kogunenud, on aeg esimest korda nina vette pista ja ise toitu otsima hakata. Hallhülge eluiga on ligi 40 aastat. |
| Koht ökosüsteemis |
Hüljes kuulub vaieldamatult toiduahela tippu. Läänemeres vaenlasi peale inimese pole, ainult poegi võivad ohustada kotkad ja rebased. Liigse arvukuse korral võib tekitada kahju kalamajandusele. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ohustavateks teguriteks oleks: Läänemere reostumine, haigused, kalapüünised ja laevaliiklus. Poegi ohustavad pehmed talved, kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal. Kuulub kaitstavate liikide teise kategooriasse. |
| Muud |
Hallhülge ladinakeelne nimetus Halichoerus grypus Farb pärineb vanakreeka keelest ning tähendab “väikest merisiga”.
häälitsused: sügavad piuksatused ja noortel loomadel ulgumine. |
|
